SPLEE

Euroopal on vaja demokraatiat.

Kuid demokraatia vajab ka Euroopat – mitte ainult lepingute, valitsus- ja haldusasutuste kujul, vaid kui elavat Euroopa vahetust, mida kannavad laiade rahvaste debatid.

See pole kunagi olnud selgem kui täna, kui kahjustatud diskursused – rünnaku- ja manipuleerimise all võltsuudiste, valede ja propaganda kaudu – ähvardavad demokraatiate eksistentsi kõikjal maailmas.

Ometi pole pärast aastakümneid kestnud Euroopa integratsiooni tekkinud kogu EL-i hõlmavat riikidevahelist suhtlust trüki-, audio- ja visuaalmeedias. Puudub Euroopa lipulaevameedia nagu “European Times” ning silmapaistvad raadio- või televisioonjaamad.

Nagu kaitse ja digitaliseerimise valdkonnas, peame muutuma iseseisvaks – iseseisvaks maailma ingliskeelselt loetavatest Ameerika meediatest. Euroopa peab püüdlema lisaks (geo)poliitilisele ja majanduslikule ka diskursiivse suveräänsuse poole.

Euroopal on tugevaid, kõrge ajakirjandusliku kvaliteediga väljaandeid, mis pole siiani oma rahvuspiiridest palju väljapoole jõudnud.

Seda tahame muuta. Tahame teha Euroopa meedia debattartiklid, longread’id ja esseed kättesaadavaks kõigile meie kontinendil – ja kogu maailmas.

Kasusaajad poleks ainult lugejad, vaid ka ajakirjanikud, väljaanded ja kirjastajad: tugevdades mitmekesiseid Euroopa diskursusi nii kodus kui ka välismaal, annaksid nad Euroopale maailmas kuuldava hääle.

Trükimeediad nagu The New York Times, The Atlantic, The New Yorker ja Briti väljaanded nagu The Economist või The Guardian on digitaliseerimisega saanud suure tõuke – täna loetakse neid üle kogu maailma. Väärtuselt sarnase kvaliteediga väljaannete – Die Zeit, Le Monde, Il Corriere della Sera – levik on praktiliselt muutumatu. Põhjus on selge: inglise keel on levinum kui ükski teine Euroopa keel. Lisaks seisab Ameerika kultuurilise domineerimise kõrval Euroopa, mis on küll poliitiliselt ja majanduslikult ühtlustunud, kuid millest ei ole kujunenud sotsiaalset ja kultuurilist tervikut. EL pole saanud imagined community’ks, kus kodanikud tunneks end ühe pere liikmetena.

Keelteküljed Euroopas, mis on pikka aega olnud reaalne takistus, muutuvad AI-tõlgete abil järjest läbipaistvamaks. Iga päev on lihtsam tõlkida Euroopa kvaliteetmeedia esseesid ja longread’e ning muuta need digitaalset kättesaadavaks kõigile eurooplastel – ja maailmal.

SPLEE kavatseb avada selle ruumi digiplatvormina: ruumi avalikuks diskursuseks Euroopas. Tahame ühendada Euroopa mõttevahetuse, tõlkides esseesid ja longread’e ning pannes rahvuslikud diskursused omavahel vestlema.

SPLEE platvorm näitab, et see on tehniliselt võimalik, ja toimib samal ajal kutsena tegutsema:

ALUSTAME NÜÜD!

SPLEE on work in progress. Rahastus programmi DATIpilot – Innovationssprint raames, mille on välja kuulutanud Saksa haridus- ja teadusministeerium (BMBF), annab meile võimaluse luua platvorm, uurida teostatavust (litsentsilepingud, ärimudelid, tehniline rakendus, toimetuse ülesehitus jne) ning andmevisualiseerimise teadusuuringuid. Pikas perspektiivis saab SPLEE idee teostuda üksnes tugeva meedia- ja finantspartnerite toel. Seepärast otsime samal ajal kaasamõtlejaid, kes on valmis SPLEE koos meiega arendama isemajanduvaks ärimudeliks.

Ajakirjanduslikud pakkumised muutuvad, nagu ka meediatarbimine. Seetõttu katsetame võimalusi analüüsida meedia diskursusi ja esitada neid andmevisualiseeringutena.

Siin näidatud andmevisualiseeringud on eksperimendid, mis demonstreerivad poolkvantitatiivse meediaandmete analüüsi potentsiaali. Üksikartikkel ei piirdu sellega – need eksperimendid põhinevad kahe rahvusvaheliselt tunnustatud väljaande aastasel kajastusel: The New York Times (USA) ja Die Zeit (DE). Visualiseeringud uurivad mõlema ajakirja digitaaltoimetuse strateegiaid ja kasutavad artiklite metaandmeid, et illustreerida eri aspekte kajastuses. Neid eksperimente kasutades esitame esimese proof of concept uute visuaalsete võimaluste kohta ajakirjandusliku sisu esitamiseks ja uudisandmete ettevalmistamiseks potentsiaalsetele lugejatele.

SPLEE kasutab tekstide tõlkimiseks tehisintellekti ja on ka siin uuringute ja arenduse faasis: kuidas võiks välja näha toimetus, mis ainult redigeerib masintõlkeid juba avaldatud tekstidest? Kui usaldusväärsed on need tõlked ja kui palju tööd nõuab nende kvaliteeti kahjustamata avaldamine?

SPLEE rahastatakse BMBF-i programmi DATIpilot – Innovationssprints raames kui Filmuniversität Babelsberg Konrad Wolf’i ja German Institute for the Good Life (difgl) ühine projekt.

Rahastamisperiood: 01.06.2024 kuni 30.11.2025

SPLEE elluviimiseks on vaja Euroopa meediakontsernide ja paljude teiste toetajate liitu. SPLEE otsib rahalisi sponsoreid ning rahvusvahelisi toimetusi ja kirjastusi, kes on valmis platvormi toetama ja koos looma Euroopa toimetust.

Toetage meid!

Meediapartneritena: andke meile pilootprojektina esimesed longread’id ja esseed, näiteks teemal “Euroopa suveräänsus”, mis on juba avaldatud teie trükimeedias või veebiportaalis.

Jagage meiega oma API-d andmevisualiseeringute jaoks.

Tehke annetusi.

Tekstide masintõlked paranevad iga päev. Siiski vaadeldakse tulemusi redaktsioonilise pilguga. Kõigis keeltes pole see võimalik. Ootame kogukonna toetust tõlgete redaktsioonilisele ülevaatusele kõigis keeltes. Võtke meiega ühendust, kui saate aidata läti, malta, prantsuse või mõnes muus keeles. Soovi korral toome redaktorite nimed siin Kogukonna jaotises välja.

Inglise tõlke kontrollis Emily Poel

Katja Anclam, Christoph Henseler
difgl – juhtkond

Dr. Kerstin Lücker
difgl – projekti algataja, kontaktisik

Alexander Polivanov
difgl – fellow, teadustöötaja

Greta Lauk
difgl – tudengi assistent

Prof. Dr.-Ing. Angela Brennecke
Filmuniversität Babelsberg – II teaduskonna dekaan

Dr. Kim Albrecht
Filmuniversität Babelsberg – uurija ja andmevisualiseerija

Dr. Francesca Morini
Filmuniversität Babelsberg – postdoktor

Jörn Krug
Filmuniversität Babelsberg – idufirmade teenuste juht

Sebastian Herbst
Filmuniversität Babelsberg – idufirmade teenuste koostööpartner

Dr. Kerstin Lücker
difgl – projekti koordineerimine
kl@difgl.de

Hindame toetust: